Õllemeister räägib: milline on pruulimehe argipäev ja kuidas valmis Tartu 2024 õlu?

Õllemeistri amet on ühest küljest vana, traditsiooniline, kuid täis tänapäevaseid tehnilisi nüansse. A. Le Coqi peaõllemeister Lauri Lipping avas ukse õllemeistri argipäeva, rääkis oma ametist ja sellest, kuidas valmis Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 õlu Lust.

Lauri, kuidas saab õllemeistriks? 

Tulin A. Le Coqi tööle 2002. aastal, olles siis keemiatudeng. Asusin tööle õllemeistri abina, aga ega ma tegelikult ise õlut joonud – tundus liiga mõru. Kaks aastat hiljem saadeti mind Saksamaale Berliini õllemeistrite kooli. Seal koolis avati äsja ingliskeelne kursus, mis kestis kokku üheksa kuud. Väga rahvusvaheline punt oli koos – 13 inimest 11 riigist. Üheksa kuu jooksul sai nii teooriat kui ka praktikat – käiku läks keemia, matemaatika, bioloogia jne.  

Millised olulised omadused peavad olema heal õllemeistril? 

Kindlasti loogiline mõtlemine, oluline on seoseid luua ja näha suurt pilti. Ühte asja ei saa kinni jääda. Õlle tegemine on minimaalselt 2–3 nädalat. Tuleb aru saada, et kui kuskil midagi muudad, mõjutab see tulemusi järgmistes etappides. Oluline on ka kujutlusvõime – tuleb tajuda põhjuse-tagajärge seoseid ja selle baasil teha ennustusi.  

Vähem tähtis pole huvi maitsete vastu. Õlle valmistamine on siiski toidu valmistamine. On küll analüütiline pool, aga see on üsna suurte piirangutega. Õlut tehakse maitse järgi. 

Kust tulevad ideed uue õlle loomiseks?

Vaatame, mis toimub maailmas ja mida huvitavat tehakse mujal. Õlletootmine on ikka selline kogukonna värk. Kopeerida pole võimalik, sest iga tehas ja seadmed on erinevad, aga inspiratsiooni saab küll. Lisaks tuleb palju infot ka tooraine tarnijatelt. Külastame messe, konverentse ja näiteks kodumaised üritused, nagu Tallinn Craft Beer Weekend ja Pühaste Õllepidu, on väga ägedad. 

Vahetame ideid ka teiste Olvi Grupi õllemeistritega, meid on kokku 14 ja Leedus on 500-liitrise partii suurusega pilootpruulikoda, kus katsetamas käime. Kui katsetused tootmisse ei jõua, püüame näidised tuua tehase kingipoodi.

Kas jälgite õlletrende ja tarbijate eelistuste muutuseid?

Vägagi jälgime. See on kahetasandiline – vaatame, mis toimub maailmas ja mis meil siin lähedal. Üldine trend on see, et õlletarbimine väheneb ja suureneb alkoholivabade jookide nõudlus. Viimase puhul näeme, et tarbija soovib valikuvõimalusi – ka A. Le Coqis alkoholivabade toodete osakaal aina kasvab.  

Maitsete poolest on eestlaste eelistus ikka laager-tüüpi õlu, aga proovime eriõllede näol pakkuda vaheldust. 

Mis on olnud sinu lemmikõlu, mida luua ja miks?

Poodi see kunagi ei jõudnudki, aga kunagi tegime prooviks Flanders Redi tüüpi hapu õlle. See on selline õllegurmaani õlu, kompleksne aroomide poolest, mis saavutatakse peamiselt piimhappebakterite toel laagerdamise ajal. 

Tundus intrigeeriv. Panime õlle Bordeaux’ veini alt tulnud tammevaatidesse laagerduma, aga kuna koroona tuli vahele, seisis see seal plaanistust veidi kauem. Pooleteise aasta järel oli see omandanud suurepärase aroomi ja täiesti joodamatu hapu maitse. Segasime selle kokku noorema partiiga ja panime šampanjapudelitesse laagerduma. Praeguseks on see päris hästi laagerdunud, aga ootab näidisena oma aega. Sellised tegemised on väga põnevad, kuna on midagi täiesti uut ja teistsugust. 

Üks uus õlu on Tartu 2024 Euroopa kultuuripealinna õlu Lust. Räägi selle saamisloost.

Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 õlu Lust on samuti midagi teistsugust ja inspireeritud üritusest endast. Tahtsime teha midagi, mis oleks sulam rahvusvahelisest (humalane, kuid kergesti joodav pale ale) ja rahvuslikust. Kes on märganud, siis Lusti õlle sees on üks põnev komponent – kohalikust Kubja ürditalust pärit rukkilill, mis annab õllele mõnusat kõrrelist aroomi ja muudab selle veidi magusamaks.

Milline on õllemeistri igapäev?

Sellel töökohal ei hakka mitte kunagi igav, alati on midagi lahendada ja ükski päev pole samasugune. Päev võib alata tootmise planeerimisega ja lõppeda mõne masina ehitamisega. Tegevused ulatuvad partiide kvaliteedi kontrollist ja degusteerimisest uue õlle tootearenduse ning aruteludeni turundusosakonnaga. Lisaks on ettevõte üleüldiselt tugeva arengu motivatsiooniga ja võimalusi häid ideid ellu viia on rohkem kui selleks aega. 

Mis on su lemmikõlu?

Väga kindlat lemmikut ei ole. Minu lemmikõlu on hästi tehtud õlu. Hindan kõrgelt loomingulisi välgatusi, millel pole maitsevigu ja etiketil lubatu on joogis meeldivalt tunda. Väljas käies tellin enamasti lihtsa heleda laager-tüüpi õlle. Mulle meeldib proovida ka puändiga õllesid, kus keegi on midagi üllatavat suutnud hästi teostada. Meeldejääv on näiteks üks värske kurgiga tehtud õlu, mis oli väga kerge ja mõnusa kurgiaroomiga.

Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist.