Viimasel kuuleme üha sagedamini, kuidas ametlikult registreeritud relv on agressiivse või joobes omaniku käes külvanud ärevust ja kannatusi, nagu juhtus suvel Tallinna kesklinnas toimunud tulistamises, vahendab ERR Uudised "Pealtnägijat".

Kõige ehmatavam avastus on, et isegi kui psühhiaatrid tahaks relvataotlejat põhjalikult kontrollida, siis üldjuhul ei saa, sest info ei liigu. Laagris tegutseva perearsti Elle-Mall Keevalliku sõnul on tohtrite seas sisuliselt avalik saladus, et seaduses nõutav psühhiaatriline kontroll relvaloa saamiseks või pikendamiseks on pehmelt öeldes pealiskaudne.

Üks mees, kes pidi relvaluba pikendama, pani Wismari kliinikusse kontrolli minnes taskusse diktofoni. Sellelt selgus, et psühhiaater küsis temalt vaid, et kas kõik on korras ja vestlus kestis napilt viis minutit.

Samas Tondil asuva lasketiiru juht ja koolitaja Tõnis Orumaa leiab, et see on rahva seas visalt püsiv müüt ja kontroll on tegelikult läinud ajaga tõhusamaks. "Minul on olnud kogemus pigem teistmoodi, et ma olen sisse läinud ja ikkagi miinimum 15 minutit on minuga vesteldud ja üritatud teada saada palju sul relvi on ja miks sul ikkagi seda relvaluba vaja on."

Eelmisel aastal registreeriti 11 relvaga seotud intsidenti, tänavu üheksa kuuga juba 14.