2) Keskerakond + Isamaa. Vähemusvalitsus, kus pole jõudu ega maailmavaatelist üksmeelt. Ometi näivad nad omavahel paremini klappivat kui sotsidega, kes on praeguse kriisi arhitekt, peaministri ja teiste ministrite arvustaja, langeva reitinguga ja selge liidrita erakond. Valitsemine on sel juhul piin valitsejatele ja avalikkusele ning puhas mängurõõm opositsioonile.

3) Keskerakond + SDE. Vähemusvalitsus, kus on natuke maailmavaatelist üksmeelt, kuid sotsidest on Eesti poliitikas saamas reeturite võrdkuju. Ei saa unustada, et sotside tegemata töö ja rünnakud tekitasid valitsuskriisi, millele ei suutnud riigimehelikkusest rääkiv Isamaa riigimehelikult vastata. Urmas Reinsalu põlvili valitsemise kujund oli tulvil vastupanuliikumisest tuttavat trotsi, kuid suhteid sotsidega (ja Keskerakonnaga) see kindlasti ei parandanud.

4) Keskerakond + Isamaa + EKRE. Tõenäolisus on väga pisike, sest EKRE on deklareerinud: meie enne valimisi valitsusse ei lähe! Kindlasti on olemas poliitilistes teenetes mõõdetav hind, et nad oma seisukohta muudaks, kuid sellele libedale teele ei taha keegi minna. Sel kolmikliidul oleks vaid üks pluss – valimiste eel väheneks EKRE vs kõik teised vastandumine ning EKRE provokatsioonid valitsuse ning teatud osa ühiskonna vastu saaks läbi.

5) Keskerakond + Reformierakond. Tõenäosus imetilluke - selle koosluse saame arvatavasti pärast valimisi.

6) Keskerakond + Isamaa + Vabaerakond. Ka Vabaerakond on öelnud, et nad valitsusse tulla ei taha. See on muidugi imelik, sest neil avaneks seejärel ootamatult positiivne võimalus end rahvale tuttavamaks teha. Sest pärast valimisi võib juhtuda, et neil pole asja mitte vaid valitsusse, vaid ka parlamenti.