Kuu algas Siberi arktiliste merede kohalt pärit õhumassis karge ilmaga. Samal ajal ägenes tsüklonite tegevus Norra merel ja nende lõunaserva mööda tungis mereline parasvöötmeline õhumass Põhja-Euroopa suunas. Kuu esimese viie päevaga asendub ka Eestis õhumass soojema vastu ja temperatuur tõuseb 0 kraadi ümbrusse.

Tihedam sadu suundub itta esialgu mööda 65-70-ndat laiuskraadi. Alates 6. detsembrist kujuneb 60-ndatel laiustel välja tugev läänevool, milles Atlandi ookeani kohalt liiguvad tsüklonid üksteise järel Põhja-Euroopasse. Tsüklonite haare laieneb Läänemere ümbrusse, tõstavad siin läänekaare tuule tihti tugevaks, toovad tihedat sadu nii lume, lörtsi kui vihmana.

Ilmaolud on väga muutlikud – edelavoolus saabuva soojalainega kaasneb lörtsi- ja vihmasadu ja jäiteoht ning õhutemperatuur tõuseb üle 0 kraadi. Lühiajaline külma sissetung loodest langetab temperatuuri alla 0 kraadi, sadu tuleb alla lumena ja tugeva tuulega võib ka tuisku teha.

Kuu teisel poolel võib üldine frontaaltsoon langeda ja tsüklonite trajektoor lõunapoolsemalt kulgeda. Kui Eesti jääb tsüklonite külmemasse põhjaserva, siis temperatuurifoon langeb alla 0 kraadi ja sademed tulevad enamasti lumena.

Kuu keskmine õhutemperatuur kujuneb tervikuna normilähedaseks, sisemaal võib kohati madalam olla (norm +0,3 kuni -4,6 kraadi). Sademeid on normi piires, kohati rohkem (norm 37 kuni 66 mm).