Aasta tagasi 17. juunil sadas mitmel pool Eestis rahet ja lund, kõige külmem temeperatuur mõõdeti kell 15 Lääne-Virumaal Väike-Maarjas, kus oli vaid 0,3 kraadi soojakraadi. Jõgeval mõõdeti 2,6 kraadi, Kuusikul 2,1 ning Narvas 3,1 kraadi.

Siis öeldi ilmajaamast, et tegemist on läbi aegade ühe külmema juunikuu päevase õhutemperatuuriga. Öisel ajal oli külmem näiteks 1. juunil, mil Tallinnas mõõdeti -0,5 kraadi ning Tartus -2,2 kraadi.

Ent mullune lumi polnud harukordne, teadis klimatoloog Ain Kallis. "1982. aastal sadas samuti 17. juunil Tõraveres lumehelbeid ning Mustvee lähistel Tiirikojal lumekruupe. See pandi kirja hilise lumesajuna," rääkis Kallis Delfile.

Sellist lumesadu nagu mullu 17. juunil Kirde-Eestist kuni Tartuni välja pole aga Kallise sõnul juunikuus varem olnud. "Tuli nii lund, lörtsi kui ka lumekruupe - tüüpiline ilus lumesadu, nagu oleks hilissügis või talv. Selline ilm oli väga ekstreemne."

"Ilmselt tuli põhjast arktiline õhumass ja suundus lõuna poole. Kuigi alguses ennustati, et jääb Soomes pidama, jõudis see siiski Kirde-Eestisse ja lausa Tartuni," rääkis Kallis.

Ilmateenistuse sünoptik Maile Meius ütles täna, et lähipäevadel tuleb Eestis hakkama saada tsüklonitega ja oma elurütm samasse takti viia vesise ilmarütmiga. Nimelt katab lõppeval nädalal Läänemeremaid väheaktiivne madalrõhuala. Tormituulte vihinat me seekord kuulma ei pea, küll aga sõuavad üle meie peade mitmed vihmapilved. Õhusooja tuleb veidi juurde ja kõige rohkem pääseb see mõjule pühapäeval ehk kalendrisuve alguspäeval, kui sajupilvi on harvemalt.

Uuel nädalal tüürivad Läänemere äärde uued madalrõhkkonnad ja koos nendega ka järjekordsed sajud. Vihmapilvedest ei jää suure tõenäosusega täielikult puutumata ka jaanilaupäev ja jaanipäev. Sooja tuleb paarikümne kraadi ringis.