ILMATEENISTUSE ÜLEVAADE: Mida saatis torm nädalavahetusel korda?

Tormise nädalalõpu tingis väga erinevate õhumasside kokkupõrge – Atlandi 40-ndatelt laiustelt liikus Euroopasse väga soe õhumass ja 70-ndailt laiustelt avaldas survet arktiliste alade külm. Kahe kontrastse õhumassi kokkupuutepiirkonnas tekkis mitu aktiivset tsükloni, mis erakordselt kiire jugavoolu toel liikusid üksteise järel kiiresti Põhja-Euroopasse, kirjutab riigi ilmateenistus enda tormi järelkajas.

4. detsembril suundus Põhjamerelt üle Kesk-Rootsi Soome madalrõhkkond, mille lõunaservas paisus Eestis tuul tormiks, hilisõhtul mõõdeti Eesti vaatlusjaamadest Sõrves 30,6 m/s ja Häädemeestes 30,0 m/s, Osmussaarel 29,2 m/s, sisemaal Väike-Maarjas kuni 23,1, Viljandis 22,2 m/s.

Õhtul algas veetaseme kiire tõus.

Öö vastu 5. detsembrit oli veel tormine, sisemaal ulatusid maksimaalsed puhangud kuni 20 m/s (Väike-Maarja, Valga), rannikul kuni 28 m/s (Ruhnu, Osmussaare).

Veetase tõusis Narva-Jõesuus 166 cm, Pärnus 160 cm üle keskmise taseme.

Hommikul tuul lühiajaliselt nõrgenes. Kuid 5. detsembri päeval lähenes Norra merelt juba uus aktiivne madalrõhkkond. Keskpäeva paiku algas edelatuule tugevnemine Saaremaal ja Hiiumaal ning pärastlõunal ka mandril. Õhtul mõõdeti rannikumerejaamadest maksimumpuhangud Sõrves 24,1 m/s ja sisemaal hilisõhtul Viljandis 17,9 m/s.

6. detsembril sai madalrõhkkond Atlandilt lisaenergiat ja surve Läänemere ümbrusele suurenes. Päeva jooksul paisus tuul järjest tugevamaks ja maksimum saabus hilisõhtul enne keskööd. Rannikumerejaamadest mõõdeti Osmussaarel 30,5 m/s, Pakril 30,1 m/s, Sõrves 29,5 m/s. Sisemaal mõõdeti Lääne-Nigulas 25,5 m/s, Viljandis 21 m/s, Väike-Maarjas 20,1 m/s.

Veetase tõusis hilisõhtust kuni keskööni ja ulatus Pärnus 164 cm, Narva-Jõesuus 150 cm, Häädemeestes 146 cm, Haapsalus 135 cm üle keskmise taseme.

Vaata tuulte kiiruste tabelit siit!