Millised ilmanähtused olid eileõhtuse kauni päieseloojangu taga? Sünoptik seletab

 (11)
Päikeseloojang
Eileõhtune päikeseloojangFoto: Delfi lugeja

Eileõhtune päikeseloojang oli nii mõneski kohas erakordselt ilus. Kümned lugejad saatsid kaunist vaatemängust Delfile fotosid. Riigi ilmasteenistuse sünoptiku Helve Meiterni sõnul tekkis vaatemäng soodsate õhuvoolude, tuule ja päikeseloojangu kokkulangemise tulemusel.

„Langesid kokku konvektiivsed pilved ja päikeseloojang,” märkis Meitern. „Konvektiivsed pilved tekivad siis, kui veekogusid katab äkki õhumass, mille temperatuur on külmem kui veekogudes. Vee pealt tõusid üles soojemad õhuvoolud, millest moodustusid pilved. Mere kohal oli ka äikest, mis tekib soojade ja külmade õhumasside kokkupuutumisel.”

Teiseks faktoriks oli päikesekiirte nurk. Pilvede tekkimise ajaks oli eile õhtul päike just parajal kõrgusel. „Teame, et valgus murdub veetilgas ja tekitab värve. Sõltuvalt sellest, milline on murdumisnurk, tekib ka värv,” kirjeldas Meitern. „Pilv koosneb tegelikult veetilkadest, sinna hulka ka mõni tahkem osake. Seetõttu värvuvadki päikese parajal kõrgusel olles pilved kollaseks või roosaks.”

Vanarahva tarkus ütleb, et kui päikeseloojangu ajal on taevas roosa, võib vihma tulla. Meiterni sõnul on sellel ka teaduslikust vaatenurgast seletus olemas. Valguse murdumisnurk muutu vastavalt veetilkade tihedusele. Nimelt, mida punasem on pilv, seda rohkem on seal niiskust ja vastupidi, mida rohkem on pilves niiskust, seda punasemaks ta värvub.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare