Päevad lähevad tasapisi soojemaks, edaspidist ilma raske prognoosida
Homme laieneb Lääne-Euroopast kõrgrõhkkond servaga üle Skandinaavia ja Läänemere. Suuremat sadu ei tule, kuid üksiku vihmahoo võimalus välistatud pole. Puhub mõõdukas lääne- ja loodetuul. Õhutemperatuur on öösel 4 kuni 9, maapinna lähedal võib kohati nulli ümbrusse langeda. Päeval on sooja 14 kuni 18, põhjarannikul on paar kraadi vähem, teatab ilmateenistus oma nädalaprognoosis.
Kolmapäeval ulatub Lääne-Euroopast kõrgrõhkkonna idaserv üle Läänemere Venemaale. Samal ajal liigub madalrõhkkond Grööni merelt mööda 70-ndat laiuskraadi itta. Suurem sajuala Eestini ei ulatu, küll aga tugevneb kahe rõhuala piirimail edelatuul 5-12, päeval saartel puhanguti 14, põhjarannikul 16 m/s. Õhutemperatuur on öösel 3 kuni 8, maapinna lähedal langeb nulli ümbrusse, meretuulega rannikul jääb 10 kraadi piiresse, päeval 15 kuni 19 kraadi.
Neljapäeval püsib Eesti kahe rõhuala piirimail. Puhub tugev edelatuul ja päeval võib ka kohati hoovihma sadada. Õhutemperatuur on öösel 7 kuni 11, päeval 18 kuni 20 kraadi, meretuulega rannikul kuni 15 kraadi.
Reedel eemaldub madalrõhkkond Venemaale ja kõrgrõhkkond saab taas mõjusamaks. Ilm on enamasti sajuta, vaid päevasel ajal võib tekkida pilverünki, millest mõni võib vihmahoo puistata. Läänekaare tuul on tuntav. Õhutemperatuur on öösel 5 kuni 10, päeval 15 kuni 21 kraadi.
Laupäevaks tõenäoliselt lisandub soojust. Öö on sajuta. Päeva peale suureneb hoovihma ja äikese tõenäosus. Tuul puhub lõunakaarest. Õhutemperatuur on öösel 8 kuni 13, päeval 19 kuni 24 kraadi, Lõuna-Eestis võib veel paar-kolm kraadi kõrgemale tõusta.
Pühapäeval liigub üle Eesti madalrõhulohk ühes vihmahoogude ja äikesega ning lükkab suvesooja eemale. Tuul pöördub edelasse ja on tuntav. Õhutemperatuur on öösel 10 kuni 15, päeval 17 kuni 22 kraadi.
Esmaspäevaks on prognoosolukord kardinaalselt erinev. Vahemere-äärse sooja ja niiske õhumassi jõulisel tungil põhja jõuab meile päevaks tihe pilvemass ühes äikesega. Suvesoe võib aga idapiiri tagant mööda libiseda. Teise variandina võivad muutused atmosfääris soosida Norra merelt parasvöötmelise õhu sissetungi. Sel juhul pöördub õhuvool loodesse ning sealt kandub meile jahedust.
