Laupäeval püsib Norra mere ja Skandinaavia põhjaosa kohal madalrõhuala, mis saab jõulises edelavoolus ookeanilt lisaenergiat. Õhurõhuväli Eestis muutub hommikuks pingelisemaks, edelatuule puhangud tõusevad sisemaal 18, rannikul 23, saartel vastu Läänemerd kuni 28 m/s. Veetase on Eesti rannikuvetes kuni 70 cm, Pärnu lahes kuni 90 cm üle keskmise taseme.

Päeva peale algab aeglane veetaseme langus. Tuul jääb nõrgemaks alles õhtu poole.

Head lugejad, ärge end ohtu seadke, aga andke meile teada, kas teie akna taga juba kisub tormiseks! Kirjutaga rahvahaal@delfi.ee.

Pühapäeval jätkub aktiivne madalrõhkkondade liikumine Põhja-Euroopa suunas, kuid Läänemere idarannikule on surve üürikeseks veidi väiksem. Pärast keskööd tugevad tuuleiilid raugevad ja ka hommikupoolik on rahulikum. Õhtupoolikul tugevneb taas lõuna- ja edelatuul. Atlandilt jõuab Norra rannikule uus õhukeeris, mis jätkab teed üle Lõuna-Rootsi kirdesse.

Esmaspäeval on madalrõhkkonna kõige tõenäolisem liikumissuund Botnia lahele ja sealt edasi üle Soome Karjala poole. Aktiivse õhukeerise vahetu lähedus toob kaasa väga kiire ja jõulise tuule tugevnemise, edela- ja lõunatuule puhanguid võib olla sisemaal üle 20 m/s, rannikul 30 m/s. Meretase taas tõuseb. Tänaste arvutuste kohaselt aga puhub tormituul algul lõunast, päeva peale edelast. Seega pikemaajalist väga jõulist ühesuunalist veemasside kannet lahtedesse ei toimu ja veetase ei tohiks erakorraliselt kõrgele tõusta.

Järgneva kahe ööpäeva jooksul võib prognoositud tsükloni liikumissuund (joonis) muutuda ning see võib kaasa tuua nii tuule suuna ja kiiruse kui ka veetaseme kõrguse muutuse.