Nädalavahetusel saabuv soe õhumass on sünoptikute prognoosi kohaselt Kallise sõnul väga niiske ja kuum, mistõttu võivad tekkida ka äikese- ja suured rünksajupilved ja nende all ka tugevaid pööriseid. Tuulispask võib tekkida kõigil lähematel päevadel ja eriti õhtupoolikutel. „Inimesed peaksid olema valvel ja hoidma end nende eest,“ sõnas Kallis Delfile.

Kõige parem on klimatoloogi sõnul minna varjule keldrisse või varjupaika ja lagedal põllul olles varjuda lohku või kraavi, mis on suhteliselt ohutu paik. Joostes ei pruugi kiiresti liikuva keeristormi eest nimelt pääsu olla.

Kallis ütles, et keeristormid võivad tekkida alati, kui eri õhumasside vahel on väga suured temperatuurierinevused, ning on väga raske ennustada, kus eesootavatel päevadel trombe võib tekkida. Varem on neid nimelt olnud üle Eesti. Rohkem küll Ida- ja Kagu-Eestis, aga ka Tallinnas, Kesk-Eestis, kõikidel lahtedel ja meredel.

Samuti on ääretult raske öelda, millal täpsemalt võib keeristorme tekkida. „Isegi Ameerikas, kus radarite süsteem on väga tihe, suudetakse inimestele teatada äärmisel juhul 15 minutit ette, et asulale läheneb tornaado,“ sõnas Kallis ja lisas, et Eestis keegi radaril pidevalt silma peal ei hoia ja tornaadod ehk trombid ehk tuulispasad on tavaliselt üsna nõrgad.

Samas on keeristormid tekitanud siin ka paksu pahandust. Viimati hukkus keeristormis inimesi 2000. aastal Rakveres. Kõige tugevam tornaadode seeria oli 1872. aastal, mil viis tornaadot tappis seitse inimest ning lõhkus 70 talu, 25 mõisa ja tegi maatasa ühe kiriku. 1967 tõstis keeris Tallinna lähedal Laagris vaguni rööbastelt. 1997 tõstis tornaado Võrumaal lehmi ühest kohast teise, samal aastal oli keeriseid umbes 24, samas kui tavaliselt on neid aastas 1-3. Vesipüksid on Eestis tõstnud ümber riietuskabiine ning loksutanud kõvasti kaluripaate.