TTÜ Meresüsteemide Instituudi professor Sirje Keevalliku sõnul on märtsikuiste külmade ilmade põhjus see, et üks kõrgrõhkkond jäi meie kohale pidama ning Atlandilt tulevad soojemad madalrõhkkonnad pole veel suutnud seda paigast nihutada.

Samas ei tähenda Keevalliku sõnul trend seda, et kogu aeg toimub muutus ühes suunas - mõne aasta keskmine temperatuur võib olla 3-4 kraadi soojem, kui oli eelmine, ja järgmine jälle samavõrra külmem.

"Trend on keskmine vaevumärgatav muutumine, mis näitab ainult seda, mis oli, aga mitte seda, mis tuleb. Näiteks on teada, et pika aja jooksul on aastane lumepäevade arv kahanenud. Kui selle järgi ennustada, millal on Eesti territoorium lumevaba, siis tahaks seda trendi ka ajas tagasi pikendada ja küsida, millal oli Eestis lumi maas aastaringselt?" rääkis Keevallik.

Kui vaadata kaugemale minevikku, siis oli Keevallikku sõnul 20. sajandi keskel märtsi viimane nädal koolivaheaeg, mil valitsesid parimad karged suusailmad. "Vahepeal tundus, et see kõik on läinud ajalukku, ent nüüd on näha jälle teistsuguseid märke," sõnas Keevallik.

Keevalli tegi koos TTÜ juhtivteaduri, akadeemik Tarmo Soomerega uurimuse, mis kirjeldab keskmist õhuvoolu märtsis Eesti kohal umbes 1,5 km kõrgusel. Uuringust on võimalik tuletada kevade alguse nihkumine: 1955-1966 oli märtsi õhuvool loodest ja tõi kaasa külma, 1967-1995 oli keskmine õhuvool edelast, järelikult läks varem soojaks, 1996-2007 taastus endine olukord, keskmine õhuvool oli loodest ja kevad seetõttu jälle hilisem.

"Seega on märtsiga lood huvitavad, sest siis hakkab põhja poole nihkuv Päike aluspinda soojendama ning õhu liikumine selle kohal on üsna ettearvamatu," lisas Keevallik.