"Selle all mõtlen siis lund ja külmakraade. Praegu näitavad mitmed ilmamudelid, et eesoleval talvel (2021-2022) on oodata taaskord mõõdukat või isegi tugevat La Ninat.

Mis see La Niña on üldse? See on nähtus, kui Vaikse ookeani idaosa vee pinnatemperatuur muutub keskmisest külmemaks. La Niña meid otseselt ei mõjuta, aga sellel võib olla kaudne mõju näiteks jugavoolule, mis lääne poolt üle Põhja-Atlandi ida suunas lookleb. See võib sassi lüüa kogu ilmamustri Atlandil ja avaldada mõju ka Euroopa ilmale.

Tugevatel La Niña aastatel on meil minevikus üsna külmi ja lumiseid talvi ette tulnud: näiteks 1973-1974, 1975-1976, 1998-1999 ja viimati 2010-2011. On olnud ka aastaid, kus tugev La Niña soosib Euroopas varajast talve algust. Möödunud talv oli ka juba talve moodi ning siis esines mõõdukas La Nina. Pole välistatud, et see trend jätkub vastu järgmist aastat. 2010-2011 on mõistagi üks huvitavamaid analooge lähiminevikust (kuum suvi, külm talv otsa, samas juuni oli jahe). Praegune suvi on aga oma ette klass - rekordid muudkui purunevad.

Oma ette teema on veel polaarpööris - kui see on keskmisest tugevam, siis võib korralikust talvest und näha, kui aga nõrgem, siis on šansid suuremad. Praegused prognoosid selle kohta on nagu pudru ja kapsad - ei midagi kindlat, aga teatuid signaale on siiski mudelid pakkunud, et võiks oodata keskmisest nõrgemat polaarpöörist.

Polaarpööris on suur madalrõhkkond põhjapooluse ümber, mis pöörleb vastupäeva. 2019-2020 oli see erakordselt tugev ning hoidis lihtsalt öeldes külma õhku Arktika ümbruses lõksus ega lasknud sel eriti Euroopa sügavustesse levida. Niisiis, saime endale rekordiliselt sooja talve - muudkui sadas vihma ja tuulutas kõvasti. Aga nagu mainitud, siis nõrk polaarpööris soosib Põhja-Euroopas talviseid olusid.

Tegelikult on neid faktoreid on nii palju, mis võib kogu seda suurt pilti mõjutada. Huvitav sellegipoolest, mõtlesin, et jagan ka teiega. Ahjaa, seda ka, et Päike on jätkuvalt väheaktiivne, mis lisab põnevust juurde."