Ta kirjutas sotsiaalmeedias, et lõunavool kannab pühapäevaks troopilise õhumassi Eesti kohale. „Eeloleval ööl jõuab Läti poolt soe front, suureneb äikeseoht. Ilmamudelite kohaselt on sellega seotud äike, millega võib kaasneda intensiivne sadu, kõige tõenäolisem mandri lõuna- ja kaguservas.“
Ta lisas, et pühapäeva päeval liigub soe front üle Eesti põhja poole. „Eesti läänepoolses osas on veel lühiajaliste, ent tugevate äikesevihmade tõenäosus. Iseasi, kas soojal frondil on veel jaksu äikest põhjustada või mitte. See on kahtlane. Tavaliselt päevasel ajal nende mõju raugeb, pilvede vertikaalne areng on piiratud. Mõni mudel siiski võimaluse annab,“ märkis Kiitsak. Õhutemperatuur tõuseb kuni 31 kraadini. Mõni mudelarvutus pakub Lõuna- ja Kagu-Eestis sooja ülempiiriks isegi kuni 33 kraadi.
Ööl vastu esmaspäeva on oodata tõeliselt troopilist ööd. „Troopiline öö on nähtus, mil temperatuur ei lange 20 kraadist madalamale. Ilmamudelid pakuvad ööseks 20–25 kraadi sooja. Esmaspäeva päev tuleb veel südasuviselt kuum. Soojendava päikese toel tõuseb õhutemperatuur mitmel pool kuni 30 kraadini ja kõrgemalegi. Sooja ülempiiriks pakuvad ilmamudelid kuni 33 kraadi.“
Kiitsak hindas, et sünoptiline olukord on ohtlik. „Läänemere lõunavete kohal süveneb kiiresti madalrõhkkond, mille lohk laieneb üle Skandinaavia ja Baltimaade. Meie jääme pöörise idapoolsesse serva (niinimetatud sooja sektorisse), mis saab olema kohtumispaigaks kahe väga erineva temperatuuriga õhumassidele,“ selgitas ta. „Õhtul läheneb edela, lõuna suunalt külm front. Kuum õhk sunnitakse Eesti kohalt järk-järgult põhja poole taanduma. Külma frondi ees on aga tingimused võimsate äikesepilvede arenguks. Äikesepilvedega võivad kaasneda väga jõulised tuuleiilid (20–25 m/s, mõned mudelid teevad äikesepilvede alla tuulepuhanguid isegi üle 30 m/s). Ohuks on ka enam kui kahesentimeetrise läbimõõduga rahe ja hiidrahe. Hiidrahest räägitakse siis, kui rahe diameeter ulatub vähemalt viiesentimeetrini või üle selle.“
Kiitsak lausus, et kui võrrelda, kuidas ilmamudelid äikesepilvi ruumis kujutavad, siis võib öelda, et väga kaootiliselt. Suurim küsimus on selles, kas külma frondi ette moodustub ulatuslik äikeseliin (pagiliin), mis liigub vööndina üle Eesti, või on äikesepilvede areng kogu frondi ulatuses juhuslik/kohatine. „Mõned piirkonnad saavad äikest rohkem, teised vähem või äärmisel juhul piirdub külma frondi üleminek mõnel pool vaid tuuleiilide, vihma ja temperatuuri langusega. Kõik stsenaariumid on hetkel täiesti võimalikud. Igal juhul peaks olema ettevaatlik, kui on juba äikese arengut näha!“
Kiitsak märkis, et teisipäevaks taandub kuumus Eesti kohalt. „Õhumass muutub jahedamaks – asendub tavapäraste temperatuuridega. Päevaseks temperatuurifooniks kujuneb prognoositavalt 16–21 kraadi. Aktiivne madalrõhkkond koondub päeval Lõuna-Skandinaavia kohale ja selle idaserv ulatub Eesti kohale. Vihmahood on sagedased ja puhub väga jõuline kagu- ja lõunatuul, mis pöördub saartelt alates järk-järgult edelasse. Tugevad tuuleiilid võivad kahjustusi kaasa tuua.“
