"Kui vanu andmeid lehitseda, siis leiab viimase 30 aasta seast 1981.aasta 14.aprilli loodetormi, mil Sõrves küündisid tuuleiilid 30 m/s ja Vilsandil 28 m/s. Järgnevatel aastatel on tuuleiilid aprillis aeg-ajalt ikka veidi üle 20 m/s küündinud, kuid mitte igal aastal," kirjutas EMHI.

Saabuv tsüklon süveneb Skandinaavia kohal ja liigub itta, seejärel maabub Soome edelarannikul ning arvutuste kohaselt liigub sealt edasi üle Soome lahe Eesti kohale. Kuna Eesti mandriosa jääb tsükloni keskme mõjuvälja, siis siin olulist tuule tugevnemist pole ette näha. Loode-põhjatuule tugevnemine mandril võib tulla hiljem, reedel-laupäeval, kui tsükloni kese eemaldub Venemaa poole.

Läänemere põhjaosas, Väinamerel, Liivi lahel ning Hiiumaa, Saaremaa rannikul on oodata edela- ja läänetuule tugevnemist kuni 20 m/s juba 7.aprilli pealelõunal, kuid tormiseks läheb tsükloni keskme saabudes Eesti kohale, mil tuul pöördub loodesse ja algab külmema õhu juurdevool. See võib juhtuda kella 17-21 ajal ning torm võib kesta üle kesköö. Maksimaalne tuul võib ulatuda 18-21 m/s, tuuleiilid 25- 28 m/s. Sellise kiirusega tuule esinemise tõenäosus on üle 65%.

Tsüklon toob ka rohkeid sadusid peamiselt vihmana. Sajuhulk võib ööpäevas ulatuda kuni 20 mm ja üle selle, neljapäeva hilisõhtul ja ööl vastu reedet võib vihm mitmel pool asenduda lörtsiga.
Eesti merealadel on oodata jää triivi lõuna suunas. Lahvandus piki Soome lahe lõunarannikut täitub kiiresti triivjääga. Piki Liivi lahe põhjarannikut tekib lahvandus hõredama jääga. Väinamere piirkonnas algab kinnisjää lagunemine: tuule mõjul toimub jää rüsistumine ja kihistumine, jääkattes tekivad praod.