GRAAFIK | Vaata, milliseid tervisemuresid põhjustavad sinivetikad
Kuumad ilmad ja soosiv tuul on Eesti vetesse toonud sinivetikad, mistõttu tasub ujuma minnes ettevaatlik olla. Sinivetikad kujutavad ohtu nii inimeste kui ka loomade tervisele.
Vabakutseline sünoptik Kairo Kiitsaku sõnul on sinivetikaid Peipsi järves, Võrtsjärves ja Pihkva järves. Sotsiaalmeedias on teatatud, et vetikaid on nähtud Rohuküla ja Heltermaa vahel, aga ka Tõrvanina rannas.
Terviseamet andis juba eelmisel nädalal teada, et tuule suuna muutus võib vetika Eesti randadesse tuua. Amet jälgib olukorda ja sinivetikate avastamise korral informeerib rannavaldajat ja vetelpäästet. Sinivetikate avastamisel heisatakse supluskohas kollane lipp.
Kuidas ära tunda?
Sinivetikate hooajal tuleb suplejatel enne vette minekut vee puhtuses veenduda – sinivetikast annab märku nii kopitanud lõhn, roheliseks värvunud kaldaäär kui kollakas-rohelises vees hõljuvad väikesed helbed, mis vette pistetud oksal püsima ei jää.
Kui suplusvees on avastatud suuremates kogustes potentsiaalselt ohtlikuid sinivetikad, siis tuleb vette minekust hoiduda allergikutel, väikestel lastel ja vanemas eas inimestel. Suplemisel tuleb vältida vee suhu sattumist. Peale suplemist sinivetikatest õitsvas veekogus tuleb pesta ennast duši all ja vahetada ujumisriided.
Mõju inimese tervisele
Sinivetikate mürkide toime võib olla mitmeilmeline. Kõige kergemal kujul põhjustavad nad naha pinnal lööbeid (nn nõgestõbe). Seda eriti lastel ja allergilistel täiskasvanutel. Raskematel juhtumitel võib esineda kõhulahtisust, oksendamist, palavikku.
