Teeilmakeskus selgitab, kuidas täpsemalt teed ja tänavad nii libedaks on muutunud.

"Juba eile liikus jäätuv udu Lõuna-Soomes ning varahommikuks jõudis see ka Eestisse," teatas Teeilmakeskus. "Udu tekib, kui õhutemperatuur ja kastepunktitemperatuur on võrdsed. Kastepunktitemperatuur on temperatuur, milleni õhku peab jahutama, et niiskus hakkaks kondenseeruma. Talvel näitab kastepunktitemperatuur suurust, milleni õhk jahtub. Talvel päike ei soojenda õhku nii, nagu suvel, maapind jahtub soojuse eraldumisel kosmosesse. Seega, kui pole kaitsvat pilvekihti, jahtub õhk kastepunktitemperatuurini, seejärel aga niiskus kondenseerub, tekivad udu ja pilved. Kuna aga tekkinud uduvihm sajab madalatest pilvedest, ei ole seda näha radaripildil. Eriti ohtlik on see, kui teetemperatuurid on miinuskraadides.

Kui vaadata eilseid satelliidipilte, näeme et öösel liikusid meie kohale pilved läänest, haarates kaasa ka lahtisest merest sooja ja niiskemat õhku, seega hommikul tekkis selline situatsioon, mitme ilmafaktori koosmõjul. Libedus oleks olnud ennetatav õigeaegse tegutsemisega. Õhutemperatuur ja kastepunktitemperatuur ei ristu momentaalselt, vaid kogu protsess tekib ikkagi teatud ajaperioodi jooksul ning sellele on võimalik reageerida ka ennetavat libedusetõrjet teostades. Kindlasti abistab teeilmakeskus kõiki teehooldajaid, kes meiega koostööd teevad, et libedus ei pääseks üllatama."