Eesti jõuluilmade pahupoolelt on meeldejäävamad vast kõva külm 2001. aastal (Võrus -34,6  kraadi) ning tohutu lumetorm kaugel 1913. aastal, mis seiskas mitmeks päevaks just pühade ajal (küll vana kalendri järgi) Kesk-Eestis rongiliikluse.

Viimastel aastatel kutsuti jõulutormiks võimast tsüklonit, mille nimeks Patrick, Dagmar või Tapani (olenevalt riigist). See jõudis Läänemeremaadesse just 2011. aasta pühade keskel. 26. detsembril mõõdeti tuule kiiruseks Loksal puhanguti 30,8 m/s (keskmine kiirus 18,5 m/s). Puud murdusid ning katused lendasid isegi Tartu- ja Põlvamaal. Küünlavalgel veetsid pühade lõpu ametlikel andmetel 64 000 peret. Seevastu kerkis õhutemperatuur detsembri kohta väga kõrgele – Heltermaal 9,9 ja Ristnas 9,4 kraadini.

Mis on valged jõulud?

Meil piisaks pühade valgeks tunnistamiseks vast sentimeetrisest lumekorrast. Mida ütleb ilmastatistika antud juhul? Tartu ümbruses on maa jõululaupäeval lumeta olnud aastail 1953–2018 vaid 16 korral. Seega on valgeid jõulusid kolmel aastal neljast.

Veelgi lumisem kant on Haanja kõrgustik (82% jõuludest valged), saarte läänerannikul aga ei saja pooltel aastatel lumekübetki! Mõnel aastal tuli kuuse järele minnes kahlata pea põlvini lumes (1963, 1965, 1981, 2010), mitmel korral sai maa valgeks loetud vaid tingimisi (1 cm puhul), mõnel aastal sumatud lausa poris (2016). Viimasel poolel sajandil on külmemad pühad olnud Tartumaal aastail 2001 (-32,2 ºC) ja 1967 (-26,9  ºC). Seevastu 2006. aasta jõululaupäeval mõõdeti maksimumtemperatuuriks õhus +5,9  kraadi!

Jõululaupäeval on kõige paksem lumi olnud Sämil Lääne-Virumaal aastal 2010 – 63 cm, järgnevad Uue-Lõve Saaremaal (59 cm, 2010) ja Kuusiku 57 cm, samuti 2010. aastal.

Kõige külmem on jõululaupäev olnud 2001. aastal Võrus (-33,5 °C). Vaid terake soojem oli kaugel 1892. aastal, kui Tartus mõõdeti -33,4 °C. Tõraveres langes kraadiklaasis piiritusesammas -32,2  kraadini 2001. aastal ja Jõgeval -30,9 pügalani 1967. aastal.