ERISAADE | Ilmateadlane: tormist pole laupäeval pääsu! Juuli keskel selgub, kas meieni jõuab suur kuumalaine Venemaalt
Kes ilmauudiseid jälgivad, näevad, et prognoosid muutuvad tihti. Kamenik selgitab, et näiteks väiksema tormi puhul on keerukas ennustada, sest liikumistee võib nihkuda ja see muudab palju.
Tänahommikustel andmetel tuleb laupäeval torm Lääne-Eesti poolt ja liigub seejärel üle riigi. "Mis tähendab, et mõneks tunniks ilm väga kehv. Arvatavasti kaks-kolm tundi tugevat tuult ja vihma."
Kui torm üle läheb, siis edaspidi on ilm rahulikum ja kuivem. Siiski ei hakka ta lubama, et terve järgmine nädal sajuta. "Tugevaid vihmahooge ikka siin ja seal, aga neid jääb vähemaks."
Kamenik viitab, et vedanud on neil, kes puhkuse ajastanud juuli teise poolde. "Mul on ikkagi tunne, et juuli ei tule keskmisest soojem, vaid jahedam. Juuli viimane kolmandik ja lõpp peaks olema puhkuseks kena ilmaga." Ta toob välja, et vahepealseid vihmahooge oli siiski vaja, kuna talvel ju lund praktiliselt polnud, mistõttu ei ole pinnases veevaru. "Teeb põllusaakidele halba, vihm oli oodatud."
Viimastest aastatest meenuvad kuumalained Euroopas, millest saime osa ka meie. Kamenik ütleb, et tänavu on teistmoodi. Vaid Lõuna-Euroopas on praegu väga soe, kohati kuni 40 kraadi. Küll aga toob ta välja, et kuumapesa on ka Venemaal Uurali kandis, veidi sealt lääne poole. "Meist tuhatkond kilomeetrit idas." Kamenik sõnab, et on võimalik, et õhuvool kuu keskel muutub ja idas olev kuumus jõuab veidi jahtunult ka lõpuks Eestisse. Millal võiks teoorias jõuda? "14. juuli on murdekoht, kui võib õhuringlus muutuda. Kõik aga noatera peal - ehk juhtub, aga garantiid pole," jääb ta prognoosiga ettevaatlikuks.
Küll lohutab ta, et nagu aamen kirikus on meil suve teises pooles alati vähemalt poolteist nädalat sooja ilma. Koorub ka välja, et aastate lõikes ongi tegelikult juuli lõpp ja augusti algus see aeg, mil hea puhkus võtta - suurim tõenäosus korralikku rannailma saada.
Erisaates räägib 31aastane Kamenik sellestki, kuidas üldse leidis tee meteoroloogia juurde. Esimesed katsetused sel rindel tegi ta juba 1998. aastal, mil õppis alles kolmandas klassis. Üks asi on muidugi ilmavaatlus sel kujul, et oma vihikusse märkmeid teha, teine aga kõrgemal tasemel. Kamenik selgitab, kuidas Eestis tänasel päeval ilma mõõdetakse ning ka hobiilmavaatlejate abistavast rollist.
