Sünoptik Taimi Paljak selgitab, et täna õhtul tekib Ahvenamaa lähistel väike osatsüklon, mille survel tõuseb edelatuul puhanguti kuni 21 m/s. Eelolevaks ööks liigub keeris edasi Soome lõunaossa ja muutub samal ajal järjest ägedamaks. Madalrõhkkonna vahetus läheduses tugevneb meil edelatuul mandril puhanguti üle 15 m/s, saartel ja läänerannikul pärast südaööd kuni 23 m/s.

"Hommikul ületab madalrõhkkond juba Karjala piiri, aga saab energiat lisaks ja on ikka ägedaloomuline. Keerise järel algab Eestis võrdlemisi kiire õhurõhu tõus. Tuul võtab lääne-, loodesuuna ning tugevneb päeval sisemaal iiliti 18 m/s, saartel ja läänerannikul 23 m/s, Soome lahe ääres kuni 25 m/s," selgitab Paljak.

Sünoptik Kairo Kiitsak lisab Delfile, et üle Eesti võib olla ka äikesehooge ning äkilised tuulepuhangud võivad puid murda. Nimelt kanduvad Eesti kohale ka rünksajupilved. "Need põhjustavad peamiselt hoovihma, aga üksikutes pilvedes võib sähvida ka äike. Seega äike on pigem väga lokaalne nähtus. Aga selliste pilvede all võivad tuulepuhangud tunduvalt äkilisemad olla, olgugi, et tuul on niigi tugev," räägib ta. "Äkilised puhangud kipuvadki tihti puid murdma, eriti nõrgemaid puid."

Õhtul lääne poolt alates tuul nõrgeneb, vaid Soome lahe ääres on veel ka enne reede südaööd puhanguid üle 20 m/s. Tugev läänekaare tuul toob Läänemerre vett juurde ja suunab Eesti ranniku poole, tõstes veetaseme kuni 80 sentimeetrit, Pärnu lahes kuni 100 sentimeetrit keskmisest kõrgemale. Taimi Paljak hindab, et tõus ohtlik ei ole, sest jääb tunduvalt alla kriitilise piiri.

Paljak märgib lõpetuseks, et ilma ägenemise põhjuseks on üsna tavapärane kontrastide teravnemine suve lõpul ja sügise algul.