FOTOD JA VIDEO | Kas mäletad? Täpselt 12 aastat tagasi tabas Eestit võimas lumetorm
"23. novembril 2008. aastal möllas kogu Eestis lumetorm, mis tõi kaasa kahjustusi ning jättis elektrita üle 33 000 majapidamise," kirjutas Kiitsak sotsiaalmeedias.
Lumetormi põhjustajaks oli Kiitsaku sõnul Ukraina kohal tekkinud tsüklon nimega Irmela, mis süvenes kiiresti ja võttis seejärel suuna Eesti poole. "Tsükloni idaosa mööda tõusis põhja poole troopiline õhumass, aga lääneosas liikus samal ajal Soomest lõuna poole külm õhumass."
Pöörise servas paisus Eestis 23. novembril põhja- ja loodetuul tugevaks." Lumesadu ja tuisk algas hommikul Kagu-Eestist ja levis päeva jooksul üle terve vabariigi. Põhjarannikul ulatusid puhangud kuni 30 m/s ning sisemaa sügavustes iiliti üle 20 m/s. Isegi äikesest teatati. Selle tormiga registreeriti ka uued novembrikuu õhurõhurekordid. Näiteks Mustvees langes õhurõhk 951 hPa-ni (tormi kese liikus üle Peipsi ja Lääne-Virumaa põhja poole). See lumetorm pälvis toona tähelepanu ka mujal maailmas," märkis Kiitsak.
"Õhtul sattus Virumaa kohale tsükloni soe sektor, mistõttu läks seal ilm ligi paariks tunniks sulale ja sadu vesiseks. Kundas tõusis temperatuur hetkeks +3,2 kraadini ja Jõhvis +2 kraadini. Mujal Eestis oli temperatuur enamasti ikka miinuspoolel. 24. novembril hakkas tsüklon Soome lahel väga kiiresti täituma," kirjeldas Kiitsak.
Irmela tõi kaasa rohkelt sademeid ja uusi lumerekordeid, näiteks Kuusikul mõõdeti lumekihi paksuseks 56 cm, mis on Eesti novembrikuu lumerekord. "Paar päeva hiljem liikus üle Eesti soe front, millega kaasnes taas korraks tugev lumesadu, aga lumikattele olulist lisa ei tulnud, sest ilm läks ruttu sulale ja umbes nädal hiljem polnud lumest enam jälgegi," sõnas Kiitsak.
Aastad pole vennad
Nagu kõnekäändki ütleb, ei ole aastad vennad. Sarnaselt tänasele pole ka lähiajal 2008. aasta novembritormiga võrreldevat lumesadu oodata.
Ilmateenistuse andmetel liigub ööl vastu homset kaugeneva madalrõhkkonna serva mööda veel üle Eesti madalrõhulohk ühes vihma- ja lörtsihoogudega. Puhub tugev lääne- ja loodetuul. Päeval kiirustab üle kõrgrõhuhari ja sajuhoogudesse tekib vaid lühike paus. Ennelõunal on lörtsi- ja vihmahooge veel Ida-Eestis. Õhtul jõuab üle mere juba uus madalrõhulohk, saartele liigub vihmasadu, mis edasi mandrile laieneb, sisemaal võib sekka ka lörtsi tulla. Tuul on ennelõunal veel võrdlemisi tugev ning puhub läänest ja loodest, pärastlõunal pöördub edelasse ja jääb nõrgemaks. Õhutemperatuur on öösel 0 kuni +5, päeval 2 kuni 5, saarte rannikul kuni 8 kraadi.
Kolmapäeval liigub madalrõhulohk Eesti kohale. Aeg-ajalt sajab vihma, öösel sekka ka lörtsi. Lõunakaare tuul tugevneb päeva peale. Õhutemperatuur on öösel -1 kuni +4, saartel ja läänerannikul kuni 8 kraadi, hommikuks tõuseb, päeval 2 kuni 7, saartel ja läänerannikul kuni 10 kraadi.
Neljapäeval liigub uus madalrõhkkond üle Skandinaavia Soome ning selle lõunaservas on meie ilm vihmahoogude, tugeva edela- ja läänetuulega ning õhutemperatuur on ööpäevaringselt 4 kuni 9 kraadi.
Reedel tuleb madalrõhkkond üle Karjala Venemaa keskoblastite suunas ja selle lääneserva liigub põhjakaarest meile külmem õhumass. Sajuhooge on enam Eesti idaservas ning tulevad alla lume ja lörtsina, rannikul ka vihmana. Tuul pöördub läänest, loodest põhjakaarde ja on üsna tugev. Õhutemperatuur on öösel -1 kuni +3, meretuulega rannikul kuni +6, päeval 2 kuni 5 kraadi.
Laupäeval tugevneb kõrgrõhkkonna mõju. Taevas muutub selgemaks, üksikud sajuhood tulevad alla lume ja lörtsina. Tuul pöördub idakaarde ja nõrgeneb veidi. Õhutemperatuur on öösel -1 kuni +2, rannikul kuni +5, päeval 0 kuni +2, saarte rannikul kuni +5 kraadi.
Pühapäeval avaldab üle mere survet madalrõhkkond ning ida- ja kagutuul tõuseb tugevamaks. Sajuhood tulevad alla nii lume, lörtsi kui vihmana ja enam on neid rannikulähedastel aladel. Õhutemperatuur on öösel -2 kuni +3, päeval 2 kuni 6 kraadi.
