ERISAADE | Ilmateadlane: ees seisab kümmekond päeva kannatusi. Suve arvestades on talve naasmine hea märk

Kerge kevadjope tasub juba homme mõneks ajaks kappi tagasi panna, ilmaolud pöörduvad järsult külmaks ja sombuseks. Ilmateadlane Jüri Kamenik leiab selle juures positiivset. Erisaates vaatame tagasi ka möödunud talvele, kuhu jäi periood, mis võrreldav Ameerika mägedega.

Kamenik räägib, et meie õhuruumi on jõudnud madalrõhkkond, mis muudab ilma pilviseks ja jahedaks. "Reede ja laupäev toob sajuse ilma, suureneb talvemärkide tõenäosus. Näeme märga lund ja lumekruupe. Laupäevaks on prognoositud ka äikese võimalus," kirjeldab Kamenik.

Uue nädala hakul madalrõhkkond eemaldub, ent jääme selle tuulisesse serva. Tuule kiirus võib siis olla umbes 20 m/s. Kamenik selgitab, et isegi kui termomeeter näitab siis päevasel ajal kergeid plusskraade, on õues keset tuulehooge tunne, et on miinuskraadid.

Lumekiht tõenäoliselt maha ei jää. Pigem on nõnda, et õhtul ja öösel sajab, ent hommikul ja päeval sulab ära. "Suusalund ette näha pole," märgib ta. Kamenik meenutab, et suur lumetorm oli meil aprilli teises pooles 1988. aastal. 1975. aastal aga oli koguni mai lõpus suur lumetorm.

Kokku võib väga jahe periood kesta umbes kümmekond päeva. Kameniku sõnutsi näitavad praegused prognoosid, et enne mai keskpaika 20-kraadist soojust ei näe. Tema sõnutsi on see hea märk – kannatame praegused olud ära ning siis võib üldjuhul suvi soojem tulla. "Minevikust on näha, et kui mai alguses on juba väga soe, siis kipub suvi olema jahedapoolne ja keskpärane. Kui mai keskel ja eriti lõpupoole saabub soojem ilm, siis on suvi ühtlaselt soe," arutleb ta. "Las lumi ja külm olla praegu ära. Põllukultuure ka veel ei kahjusta."

Aasta alguses ja veel kevade hakulgi käis mitmetest prognoosidest läbi, et kevad tuleb väga soe, rääkima suvest! Kameniku sõnutsi enam nii julgeid ennustusi ei tehta. Teadlasena nendib ta ka, et pikaajalised prognoosid pole väga usaldusväärsed, võib ikka erisusi tulla. Seda on näidanud ka varasemad kogemused.

Ennustamatust on palju, ent mil ikkagi tasuks näiteks suvepuhkuse peale mõelda? Või pigem loterii? Kamenik nendib, et suurim tõenäosus on tavaliselt, et ilusat suvist ilma tasub oodata juuli lõpus või augusti alguses. "Tõenäosus selleks on 80 protsenti, ülejäänud 20 protsenti on juhuse ja loterii kanda," muigab ta.

Saates räägime ka möödunud talvest. Meil on olnud aastaid, kus maad kattev valge vaip oli suisa haruldus, ent tänavu läks teisti. Kameniku sõnutsi midagi väga erakorralist polnud, kuid ühe erandiga. "See, mis hakkas juhtuma Vabariigi aastapäeva paiku. Tohutu libedus. Ühel päeval temperatuur pluss 10, siis aga miinus 10. Kord vihma, kord mitte. Meeletu kõikumine," arutleb ta ja võrdleb seda Ameerika mägedega.

Omamoodi äkilised on olud olnud ka kesk-Euroopas. Märtsis kerkis Saksamaal ja Prantsusmaal temperatuur 30 kraadi kanti, aprillis tervitasid aga lumehood. Säärane kõikumine tegi paraku ka omamoodi hävitustöö. Kuidas on aga üleüldiselt ilmaolud meist kaugemal lõuna pool, kas Vahemere piirkonnas võib maikuuski kuumalaineid ette tulla või pigem mitte?

Kõigest pikemalt juba erisaates.