Sünoptik Kairo Kiitsak ütleb Delfile, et antud tolm on minevikuski korduvalt oma pikal teekonnal Baltimaadesse ära eksinud. "Kõrbe tolm jõuab meieni sellisel juhul, kui tuhandete kilomeetrite pikkune jugavool kulgeb lõunast põhja suunas. Kuigi viimasel ajal tundub, et seda juhtub nii tihti, siis ma ütleks, et varasemalt ei pööratud sellele lihtsalt meedias nii palju tähelepanu."

Üks märkimisväärsemaid olukordi oli 2017. aasta 17. oktoobril, mil suur osa päevast nägi välja kui jaaniöö päris pime polnud, aga valge ka mitte. Taevas oli kohati tumehall, vahepeal punakates toonides. Mitmel pool Eestis märgati, et taevast sadanud vesi oli tume nagu tökat.

Uuel nädalal läheb jahedamaks

Praeguste prognooside kohaselt jõuab tolm Lääne- ja Edela-Eestisse hiljemalt täna õhtuks ning levib homse päeva jooksul üle kogu maa. Kui kauaks see meile jääb? "Mudelite ennustused näitavad, et aerosooliosakeste kontsentratsioonid on kõrged kuni laupäevani. Pühapäeval hakkavad need vähenema ja tolm taandub aegamisi lõuna-kagu suunas. Uueks nädalaks jõuab meile juba loodevoolus värskendavat õhku, mis lööb nii-öelda taeva puhtamaks temperatuurifoonis on oodata ka langust," ütleb Kiitsak.

Tolm mõjutab tema sõnutsi kindlasti atmosfääri läbipaistvust. "Taevas võib muutuda selliseks valkjaks, hägusaks. Lisaks on praegune õhumass võrdlemisi niiske ja ka niiskus mängib seejuures rolli. Nii veeaur kui ka aerosool nõrgendavad ka päikesekiirgust," räägib Kiitsak. "Õhutemperatuurifoonis võib ka väiksemaid kõikumisi ette tulla. Kindlasti tasub neil päevil jälgida õhukvaliteeti mõõtvate seirejaamade andmeid."

Keskkonnauuringute keskusest öeldi, et hetkeseisuga pole näha, et tolm mõjutaks alumisi atmosfäärikihte ehk otseselt välisõhu kvaliteeti. Näitudel hoitakse jooksvalt silma peal ja teavitatakse, kui olukord peaks muutuma.

Kui vaadata laiemat pilti, siis hinnanguliselt paiskub igal aastal Saharast õhku umbes 200 miljonit tonni liiva ja tolmu.