Ent milline on keskmine jaanuar?

Kuu keskmine õhutemperatuur (1981–2010) on kogu Eesti territooriumi kohta on -3,5 kraadi. Soojem on saartel (Vilsandil -0,7 kraadi), jahedam ida pool (Väike-Maarjas -5,2 kraadi).

Jaanuar on tuntud külmarekordite poolest. Eesti rekord -43,5 kraadi pärineb 1940. aasta 17.  jaanuarist, mõõdetuna Jõgeval. Vaid kümnendiku kraadi võrra oli soojem 3. jaanuaril aasta hiljem Võrus.

Külmim kuu üldse meie kliimaloos on 1987. aasta jaanuar, kui Narva kohta arvutati keskmiseks õhutemperatuuriks -18,1 kraadi. Sama aasta jaanuarist pärineb ka poolsajandi pikim ohtlik külmalaine (-30 kraadi ja madalama ööpäevase miinimumiga vähemalt viiepäevane periood), mis kestis Tartu-Tõravere ilmajaamas kaheksa päeva.

Kõige soojem jaanuar olid vaid kahe aasta pärast, 1989. aastal, kui Tõraveres arvutati kuu keskmiseks +0,6 kraadi.

Jaanuarist pärineb ka madalaim ööpäevane keskmine temperatuur -36,5 kraadi, mis mõõdeti 17.  jaanuaril 1940.  aastal Jõgeval. Jaanuari soojamaksimumiks on mõõdetud +10,1  kraadi (Valga, 10. jaanuar 2007).

Jaanuar on ka tormide kuu ning aasta kõige tuulisem (keskmine tuule kiirus 4,4 meetrit sekundis). Valga on keskmise tuule kiirusega 2,6 meetrit sekundis saartega võrreldes väga vaikne paik (nt Sõrves 7,4 meetrit sekundis). Tugevamaiks puhanguiks on jaanuaris registreeritud 38 meetrit sekundis Vilsandil ja Kihnus.

Üks torm on läinud Eesti ajalukku – see on Erwiniks või ka Gudruniks kutsutu, mis möllas 9.  jaanuaril 2005. aastal. Edelast puhunud tugev tuul, kõrge veeseis merel ja jääkatte puudumine tekitasid läänerannikul ulatusliku üleujutuse (Pärnus 294 cm üle keskmise taseme). Tugevamad iilid küündisid saartel 38 ja isegi mandril 29 meetrini sekundis.

Allikas: kogumik "100 aastat Eesti ilma (teenistust)" (2019). Koostanud Ain Kallis, Kai Rosin, Piret Pärnpuu, Külli Loodla ja Veera Šišova. Seda saab lugeda SIIT.