Kliimateadlane Lõuna-Euroopa kuumusest ja Eesti vihmast: oleks kena, kui Venemaa hoolitseks meie ilusa ilma eest
Keskkonnaagentuuri peaspetsialist ja kliimateadlane Ain Kallis nentis, et kuumus lõunas ja vihm põhjas omavahel otseselt seotud ei ole, kuigi nii Lõuna- kui ka Põhja-Euroopa ilmastik on seotud ilmaolukorraga Atlandi ookeanil ning õhurõhkudega Islandi ümber ja Assoori saarte juures.
„Kui Lõuna-Euroopas on suved kuumad ja kuivad, siis selles pole midagi ilmelikku,“ nentis Kallis ja viitas, et sealne kliima on subtroopiline. Normaalne on ka see, kui sellisele kuivale ja kuumale suvele järgneb niiskem ja vihmasem talv. „Meie oleme ka täielikult importilmade võimuses,“ sõnas Kallis. „Vastavalt sellele, kuidas Islandilt tsüklone saadetakse, vastavalt sellele meil ka ilm üldiselt on.“
Eesti ilma võivad mõjutada ka mujalt lähenevad tsüklonid, näiteks võib Venemaalt tulev kõrgrõhkkond kaitsta meid niiskema ilma eest. „Suvel oleks see väga kena, kui Venemaa hoolitseks meie ilusa ilma eest,“ lausus Kallis. Tema sõnul on selliseid vihmaseid suvesid olnud küllalt palju. Praegune ilm on aga erinevais Eesti paigus üsna erinev: kui Tallinnas on vihma kuunorm juba täis, siis Kesk-Eestis kurdavad kartulikasvatajad sademete vähese hulga üle.
Kallis märkis ka, et inimesi häirib jahedus. Tänavu on nimelt tavapärasest jahedam olnud nii kevad kui ka kaks esimest suvekuud. Ta nentis aga, et võimalik on, et suvi hilineb ning august ja september tulevad tavapärasest soojemad. Prognoosid on aga isegi lähema aja osas väga muutlikud, nii et sooja ilma lubadusi klimatoloog andma ei kipu. Nii palju ta siiski sünoptikute sõnadele tuginedes kinnitas, et lõuna poolt läheneb tsüklon, mis toob lähipäeviks Eestisse soojema õhu.
Mõnel aastal on ka troopiline õhk Eestini jõudnud, kuid praegu on tsirkulatsioon olnud selline, et kahjuks (soojust on suve kohta vähevõitu) või õnneks (oleme pääsenud kohutavast kuumusest ja metsatulekahjudest) pole meeletu soojus meieni jõudnud. Ka äikest on olnud üsna vähe, kuigi tavaliselt on juuli ja august üsna äikeserikkad. Hoogvihmadest rääkides märkis Kallis, et need tulevad alla laiguti: vihmapilv võib vett ootavaist inimestest üle sõuda ja maantee tolmama jääda.
Kreekas, Itaalias ja Hispaanias jõuavad temperatuurid juulis ja augustis sageli kuumarekordite lähedale, seega midagi väga eriskummalist praeguses Luciferis ei ole. Sellise kliimamustri sagenemist vaatavad Kallise sõnul aga turismikorraldajad huviga, sest õhus on küsimus, millal hakkavad turistid Lõuna-Euroopast suvel Eestisse mahedamasse kliimasse põgenema.
