Eesti ilmateenistuse andmetel oli juuli kuu esimese dekaadi (10 päeva) keskmine õhutemperatuur Eesti keskmisena 17,3 kraadi, mis on 0,5 kraadi kõrgem normist (norm on 16,8 kraadi). Nii olid juuli esimesed päevad hoopis normist soojemad.

Alates 8. juulist on ööpäeva keskmine õhutemperatuur olnud küll normist madalam, kuid ilmateenistuse teatel see midagi väga erakordset veel ei tähenda.

Juuli algus möödus laias laastus sademeteta, kuid alates 6. kuupäevast on sajuhood olnud sagedased. Juuli 12 päevaga on Eesti keskmine sajusumma 33 mm, mis on 46 protsenti kuu sajunormist (kuu norm 71 mm). Suvistele sademete iseloomulikult on sajusummad paikkonniti väga erinevad – mõnel pool on vihmavett tulnud kuu normi jagu, mõnel pool alles 18% kuu sajunormist.

Kõige kuivem on juuli siiani olnud Kundas. 12 päevaga on sadanud 12 mm (Kunda kuu sajunorm 67 mm). Kõige enam on vihmavett sadanud Kihnus, milleks on 66 mm ja see on 1 mm kuu sajunormist rohkem (kuu norm 65 mm). Kuu sajurekordist on veel aga kõvasti puudu, sest Kihnu kuu sajurekord juulis on 162 mm (1996).

Üleüldiselt on Eesti keskmine kõige madalam sademete arv olnud 14,6 mm ning kõrgeim sademete arv 127 mm.

Alates 1991. aastast on Eestis juuli kõige madalam keskmine õhutemperatuur olnud 1996 aastal, millal keskmine jäi vaid 15 kraadi peale. Kõige kõrgem üle-eestiline juuli keskmine temperatuur mõõdeti 2010 ning selleks oli 21,8 kraadi. Kõigi aegade madalaim juuli keskmine on 14,3 kraadi.

Juuli esimese dekaadi madalaim keskmine õhutemperatuur pärast 1991. aastat on 1995 ja selleks oli 14,6 kraadi. Dekaadi kõrgeim õhutemperatuur pärast 1991. aastat oli 2011, kui keskmiseks mõõdeti 20,7 kraadi. Kogu ajaloo madalaim esimese dekaadi keskmine on 12,1 kraadi ning kõrgeim 21,3 kraadi.