TTÜ Meresüsteemide Instituudi direktor, okeanograafiaprofessor Jüri Elken ütles selgituseks, et olulisim tegur vee soojenemisel on selle sügavus. "Madalam vesi soojeneb ning ka jahtub kiiremini kui sügavam vesi: kui atmosfäärist tulev või sinna minev soojushulk on sama, siis väiksema vee massi (madalamas meres on 1 ruutmeetri kohta väiksem vee mass) temperatuur muutub kiiremini," rääkis ta.

Merepiirkondades, kus sügavad veed on rannale lähedal, võib ilmneda ka veetemperatuuri järsk langus, sest tuul puhub soojema pinnakihi rannast eemale ning sügavamalt kerkivad külmad veed üles. "Madalates piirkondades nagu Pärnu ja Haapsalu on vesi kuni põhjani soe ning külma vett pole kusagilt tulemas," selgitas Elken.

Seega ei jää põhjaranniku ääres elavail elanikel üle muud, kui varuda kannatust või võtta ette väike sõit parematele jahimaadele.

Tänased Ilmateenistuse kodulehel olevad veetemperatuurid tõestavad, et tõepoolest ei saa lääneranniku veesoojust põhjaranniku omaga võrrelda. Näiteks ajal, mil Pärnus ja Haapsalus saab supelda 20-kraadises vees on Pirital veesooja kõigest kuus kraadi.