Eriliselt soe mai tõi kahele ilmajaamale kaasa uued soojarekordid:

Kuusiku meteoroloogiajaamas mõõdeti 14. mail maksimaalseks õhutemperatuuriks 30,5 °C
Sõrve rannikujaamas 15. mail 26,8 °C.
Eesti mai soojarekord, mis on 33,1 °C, jäi veel püsima.

Eesti keskmine õhutemperatuur oli mais 14,4 °C (norm 10,4 °C). Alates 1961. aastast pole varem nii sooja maikuud veel esinenud. Eelmine eriliselt soe mai oli 1993. aastal, siis oli Eesti keskmine õhutemperatuur 13,5 °C.

Hoolimata vaatlusrea pikkusest, kas 50 või 150 aastat, platseerus möödunud mai kõikides ilmajaamades kas esimesele või teisele kohale.

Eriliselt soe oli nii teine kui ka kolmas dekaad, alates 1961. aastast on mõlemal 3. tulemus. Teise dekaadi keskmine õhutemperatuur oli Eesti keskmisena 15,8 °C (norm 10,2 °C) ja kuu viimasel kolmandikul 16,4 °C (norm 11,9 °C). Kõige soojem mai teine kolmandik on olnud 1975. aastal, mil Eesti keskmine õhutemperatuur oli 16,9 °C. Kuu viimane dekaad on kõige soojem olnud 2007. aastal, mil Eesti keskmine õhutemperatuur oli 17,3 °C.

Kuivuse poolest 6.-7. maikuu

Eesti keskmine sajuhulk oli mais 17 mm, mis on 40% normist (norm 42 mm). Alates 1961. aastast on see 6.-7. tulemus. Sama kuiv on mai olnud 2008. aastal. Kõige kuivem on olnud 1971. aasta, mil Eesti keskmine sajuhulk oli 12 mm.

Kõige vähem oli sademeid Jõhvi ja Tiirikoja ilmajaamades – kuu jooksul oli sademeid vaid 7 mm. Jõhvi ilmajaamas on see 15% ja Tiirikoja ilmajaamas 14% sajunormist. Jõhvis on alates 1926. aastast veel kuivem olnud 2016. aasta mai, mil kuu jooksul oli sademeid vaid 3 mm. Tiirikoja ilmajaamas on, alates 1929. aastast, sama kuiv mai olnud veel 1976. aastal.

Päikesepaiste kestuse maikuu rekord

Päikesepaistet oli Eesti keskmisena 408,4 tundi, mis on 148% normist (norm 276,0 tundi). Alates 1961. aastast pole nii palju päikest varem paistnud. Eelmine kõige päikesepaistelisem mai oli 2002. aasta, mil oli Eestis keskmisena 387,5 päikesepaistelist tundi.