Nädalavahetusel tekib ehk fantaasiarikkaid tegelasi juurdegi, sest lund on mõnel pool Mandri-Eestis alles 20 cm jagu ja päevane sula muudab jäise ehitusmaterjali ka kergemini vormitavaks. Kes aga lumeskulptuuride meisterdamisest eriti ei hooli, leiab värskes õhus aja veetmiseks kindlasti mõne teise meelepärase tegevuse.

Õue tasub igal juhul aga minna, sest ilm on lõppeval nädalal selleks lausa loodud. Läänemere ääres on kanda kinnitanud kõrgrõhkkond, mis järkjärgult tugevneb ja madalrõhkkonnad oma äärealadele surub.

Erinevad numbrilised prognoosmudelid ennustavad kõrgrõhuväljale pikemat iga ja meile seeläbi rahumeelset ilma. Saju tõenäosus on lõppeval nädalal väike, küll aga võib siin-seal tekkida udu. Tuul on nõrk ja muutliku suunaga ning õhutemperatuur sõltub eelkõige pilvisusest. Selgema taeva all võivad termomeetrinäidud öösiti langeda kuni -10°C-ni, pilvisema taeva korral käitub külm vaoshoitumalt. Päeval kütavad aga päikesekiired õhu kiiremini ja jõulisemalt soojaks väiksema pilvehulga korral.

Kõrgrõhkkonna mõju jääb püsima ka veel uue nädala esimesel poolel, kuid põhja poolt mööduv madalrõhkkond võib esmaspäeval siia rohkem niiskust kanda. Koos niiskusega jõuab &u uml;le Briti saarte ja Skandinaavia Eestisse ka soojem õhumass, mistõttu öised külmakraadid kahanevad, päevased soojakraadid võivad aga kohati kerkida paari-kolme pügala võrra 5°C-st kõrgemale.

Uue nädala teisel poolel lähevad suurte ilmakeskuste arvamused lahku. Ühelt poolt võib kõrgrõhkkond jõudu juurde saada ja sel juhul säiliks meil suhteliselt rahulik märtsiilm. Teine arvutus panustab aga pigem põhjapoolsetele madalrõhkkondadele ja sellise ennustuse täitumisel kerkiksid taas päevakorda tihedamad sajud ja tormituuled. Teadmata kindlalt, mida toob järgmine nädalavahetus, elagem hetkes ja nautigem rohkem eeseisvat laupäeva-pühapäeva.