Tallinnas lõi välku ja müristas! Sünoptik: Soome lahel tekkis väike omaette pööris

 (51)
Ootame lugejate pildi-ja videomaterjali!
Äike Märja alevikus 20.05.2014
Äike Märja alevikus 20. mail 2014Foto: Toomas Assak

Eile hilisõhtul nägi hulk Tallinnas ja pealinna lähistel elavaid inimesi, kuidas taevas valgeks lõi ja seejärel ka korralikult müristas. Riigi ilmateenistuse sünoptik kinnitas, et eile tekkis Soome lahel pööris, mille tõttu tõenäoliselt äikest näha võis.

Äikesehuvilised kirjutasid eile Facebookis, et märkasid sähvatust ja mürinat ja seda nii Õismäel, Mustamäel, Harkus kui ka Astangul. "Nägin ise ka seda välgupoissi, lumesajuga oli sähvatusmoment veel lahedam, kui muidu – justkui suur valguspall oleks plahvatanud," kirjeldas üks äikesehuviline.

Sünoptik nentis, et vaatleja ei ole ametlikult märkinud, et eile oleks äikest olnud. Samuti pole eilset äikest näha äikesekaardil, aga selles pole sünoptiku kinnitusel miskit imestamisväärset, kuna talvised lumepilved on sedavõrd madalal, et detektoril on nendest raske läbi näha.

"Talvel on äikese tõenäosus just väga aktiivsete tuisuste madalrõhkkondade sees ja ümber. Teine variant on, et kui meri on jäävaba, siis meri, eriti Soome laht, toodab ise pilvi. See on põhjus, miks Põhja-Eesti on suurema lume all kui näiteks Eesti lõunapoolsed osad – Soome laht aitab lume tekkimisele kaasa," selgitas sünoptik.

"Eile oli Soome lahel lausa omaette väike madalrõhkkond, mis polnud küll vaga aktiivne, aga hilisõhtul on Soome lahel ja selle tagalas täiesti omaette väike pööris tekkinud. Loode- ja põhjatuulega on tulnud külma õhku ja teisel pool, mööda madalrõhkkonna külge on edelavoolus puhunud pigem sooja õhku, nii et antud juhul on tõenäoliselt külm õhk, mis põhjast on voolanud, tekitanud Soome lahel tõusvaid õhuvoole, mis on omakorda põhjustanud tugevat lumesadu ja seal sees on ka äikest näha olnud."

Seotud lood:

Sünoptiku sõnul on tõenäosus talvisel ajal äikese tekkeks suur, kui meri on jäävaba ja külma õhku tuleb peale. "Kui on omaette madalrõhkkond, mis soodustab tõusvaid õhuvoole, siis eriti lahe peal ei jää palju oodata – kas tugevam lumehoog või äike selle sees."

Äike tekib positiivsete ja negatiivsete elektrilaengute kokkupuutumise tulemusena. "Vihmapiisad ja põhjast niiskusega kaasa voolanud jääkristallid hõõrduvad üksteise vastu ja tekitavad sellise elektrilise nähtuse nagu äike," selgitas sünoptik, kelle sõnul tekib äike talvel tavaliselt mere kohal. "Maa peal siis, kui on väga ägedad tuisutormid," sõnas sünoptik ja meenutas kuue aasta eest tegutsenud tormi Monika, mille ajal sünoptiku sõnul samuti kindlasti ka äikest oli.

Peale äikese võis eile õhtul märgata ka, et taevast tuli alla sademeid, mis tundusid olevat rahe. Sünoptik nentis, et äike ja rahe on küll kaasaskäivad nähtused, kuid sõnas, et eile oli ilmselt tegu siiski jääkruupidega. Ta lisas, et kõik sademed on seotud madalrõhkkondadega.

Praeguseks on eilne pööris hääbunud, kuid tekkimas on uus kese, mis jääb esialgsete andmete järgi küll Soome peale, kuid võib tuule püsides ka Eesti poole liikuda.

Kui Sul õnnestus välgusähvatus pildile või videole jäädvustada, siis saada see ka meile aadressil rahvahaal@delfi.ee. Video võid üles laadida ka otse Delfi TV keskkonda!