Viimase tosina aasta vihmaseim juuni: vihmavett tuli mõnel pool rekordiliselt palju

Eriliselt kuivale maikuule järgnes saduderohke juuni. Kauaoodatud vihmasajud algasid 5.-8. juunil ning kuu lõpuni oli sadusid peaaegu iga päev, vaid üksikud päevad möödusid sademeteta. Tore on aga see, et samas oli päikesepaistetki rohkem kui keskmiselt.

Juunis oli kõikjal sademeid aastate keskmisest enam ning mõnel pool tuli vihmavett enam kui kaks kuunormi. Tugevate ja rohkete sadudega juuni tõi mõnele ilmajaamale ka uue sajuhulga rekordi, nentis riigi ilmateenistus.

Eesti keskmisena oli juunis sajuhulk esialgsetel andmetel 107 mm ehk 155 protsenti normist, norm ehk paljuaastane keskmine on 69 mm. Alates 1961. aastast on veel sajusem juuni olnud 1998. aastal (130 mm) ja 2004. aastal (115 mm).

Tartu-Tõravere ilmajaamas sadas juunis vihmavett 206 mm, norm 84 mm. Pikas vaatlusreas, alates 1866. aastast, pole Tartus nii sajust juunikuud varem esinenud. Eelmine rekordiliselt märg juuni oli aastal 1949, mil Tartus sadas 181 mm.

Uue juuni sajurekordi sai ka Väike-Maarja ilmajaam, kus sadas kuu jooksul 152 mm vihmavett, norm 74 mm. Senine juuni rekord oli 147 mm, mis mõõdeti 1981. aastal.

Tooma soojaamas oli juunis sajuhulk 159 mm, norm 79 mm. Pikas vaatlusreas, alates 1920. aastast, pole Toomal nii sajust juunikuud varem esinenud.

Maksimaalseks ööpäevaseks sademete hulgaks mõõdeti 57 mm, mis sadas maha 16. juunil Toomas.

Eesti keskmine õhutemperatuur oli juunis 15,5 kraadi, mis on 1,1 kraadi normist kõrgem (paljuaastane keskmine 14,4 kraadi). Õhutemperatuuri maksimumiks registreeriti 32,4 kraadi (26. juunil Võrus) ning miinimumiks -0,5 kraadi (7. juunil Jõgeval ja Toomal).

Eesti keskmisena oli päikesepaistet 282 tundi, mis on 105 protsenti normist (paljuaastane keskmine 268 tundi).